Ilmauudised vol 2

Ma luban, et see on nüüd viimane puhtalt ilmateemaline postitus, aga ma lihtsalt pean selle jäädvustama. Nimelt on viimase kahe-kolme tunni jooksul tulnud maha tõenäoliselt sama palju lund, kui siin keskmise talve jooksul kokku. Hakkasin pärast tööd bussiga kesklinna raamatukokku sõitma, ent enne järgmist peatust, pärast veerandtunnist ootamist, astusid vapramad bussist maha. Sest Kirchbergist linna poole viiv sild ja sellele suunduvad tänavad olid abitutest ja õrnas paanikas autojuhtidest absoluutselt umbes. Nüüdseks juba pea 2 nädalat maas olnud lumi ei tähenda siin vist siiski veel seda, et võiks talverehvid osta... Suu-silmad ja kapuuts lund täis, sain kuidagi raamatukokku ja sealt koju sumbatud.

Liikluskaosest ja tuisust ei taibanud pilti teha, aga tõenäoliselt oleksin siis ka uue fotoka pidanud ostma... Seega sain mõned mitte-nii-iseloomulikult pildid köögiakna tagusest suhtelisest tuulevaikusest. Aknast on täitsa ilus. Joon teist kannutäit teed ja mõtlen neile kaaspraktikantidele, kes vist veel praegugi kontoris lumevangis on, sest elavad kaugemal ja bussid ei käi. Lumi-Luxembourg 1:0.

Ilmauudised

Elu on vist igavaks läinud, et pole millestki muust kirjutada, aga mis parata :P Nimelt täna hommikul ei olnud tegu enam õhukese naljalumega, täitsa talvine on juba :) Esimene lumememm:

Minul on lumest puhas rõõm (noh, alguse asi), aga siinsetel autojuhtidel vist mitte. Sest talverehvid on ju nõrkadele:

Tõus on seal nii 30 kraadi ja nad tõepoolest ei saanudki liikuma. Jäävad vist kevadet ootama nüüd. Või noh, ülehomset, sest ega see rõõm siin kaua vast püsi.

Jõulud tulnud juuu....

Kaks hommikut järjest on meil maa valge olnud! Aga kui Eestis tuleb 1. advent minu jaoks isegi korralikumast lumikattest hoolimata tavaliselt õnneks üsna ootamatult, siis siin on silm juba pikemat aega päkapikumütsidega harjunud. Esimesel jõuluturul käisin nädala eest: Metzis avati see juba lausa 20. novembril ning kuulu järgi polnud see sugugi mitte varaseim siitkandi jõuluturg... Karta on, et kuu aja pärast on vaeste turuliste jõulumeeleolu juba küllalt ammendunud...

Pean ütlema, et lootsin Metzi jõuluturust vist midagi erakordsemat (loe: suuremat ja mitmekesisemat) ja autentsemat (st vähem chorroseputkasid). Näiteks ootasin huviga brošüüris lubatud "gigantset" liuvälja, aga see oli umbes pool Harju tänava omast Tallinnas :) Aga üht-teist oli ikka vaadata ja maitsta ka. Seekordse Metzis käigu pilte (suurem osa neist küll Centre Pompidoust) näeb kõrvaloleva lingi kaudu. Siin näide sellest, kui ehe see turg seal oli. Okei, kuused kasvasid paar nädalat varem tõenäoliselt veel metsas, aga lumi on küll pudelist.

Eile avati ka Luxemburgi jõuluturg, mis tõttöelda veel väiksem ja ühekülgsem tundub. Ootasin vist jälle midagi Rotermanni turu laadset, aga kümme korda suuremat... Samas on linn tänu jõulutuledele ja putkadele kuidagi elavam ja rõõmsam, nii et minu poolest võib jõulumeeleoluga jätkata :) Ka kiidan selle aasta jõuluturu algatust kasutada hõõgveini, hapukapsa jms müümisel päris nõusid: jooki-sööki ostes maksad lihtsalt lisaks 1-2 eurot pandiraha. Ja päris kruusist maitseb hõõgvein ikka paremini...

Tõenäoliselt peamine põhjus, mis siin jõul suurema hooga peale hakkab, on see, et lastele jagab Püha Nikolaus siin kingitusi pea kolm nädalat varem, nigulapäeval (5./6. detsember). Aga mina olen vist küll eriti hea laps olnud, sest minu esimene jõulupidu, nimelt direktoraadi oma, on juba 2. detsembril.

Nämm.. kommid

Nädalavahetuse ja tänase õhtu olen mööda saatnud arvutiga voodis istudes/lebades ja Margiti-Raido saadetud komme pugides, sest õues on eriti vastik vihm ja tuul. Seega on paras hetk rääkida... spordist!

Üldiselt torkab linna vahel (eriti orus asuvas pargis ja "jõe" ääres) silma see, et siinsed asukad on vist päris sportlikud. Niisama jalutajaid näeb suhteliselt vähe, ikka jooksevad kõik :) Kodu lähedal on ka üks väga tore jooksurada koos "fitnessjaamadega", kus vahepeal kükke või vibutusi või kõhulihaseid tuleb teha. Oma 15-kilti-aastas-jooksustaažiga olin pärast esimest käiku ikka päris läbi, kujutasin ette, et see oli küll nüüd vähemalt 5 kilti. Tegelt on kolm:D Aga siinne jooksmine tähendab rohkem krossijooksu ka: ikka mäest üles ja mäest alla, mõned trepid ka vahepeal. Ent kui ilm on järgmised 4 kuud samasugune kui viimased kolm päeva, siis on see lõbu läbi... Ja tuleb miskit muud leida.

Näiteks komisjoni hoones on oma spordikeskus, mille kasutamine on praktikantidele väga soodne: 41 eurot 5 kuu eest. Ainult ega seal pole väga midagi teha ka :) Seda enam, et keskust saab kasutada ainult tööpäeviti lõuna ajal ja pärast tööd kella 20ni. On kahe rajaga ujula (kuhu ma paar korda jõudnud olen), aeroobikasaal (kus ma käisin korra võrdlemisi kehvas zumbas), jõusaal (kuhu ma vaevalt jõuan :P), squash (kuhu tahaks jõuda, kui oma vahendeid olema ei pea ja mõne sobiva paarilise leiaks).... Okei tegelt nii hull polegi ju. Selline veits väsinud on lihtsalt, nagu kogu see maja... "Saunakeskuse" vaatan nüüd millalgi üle. "Keskus" tähendab tõenäoliselt seda, et seal on meeste ja naiste saun :P Aga peamiselt plaanin ma siiski ujumisele panustada. Lõunapausi ajal eriti vaevalt, siis peaksin ju söömise edasi lükkama ja klooriste juustega kontoris haisema, aga vahel harva võib ka.

Aga valdavalt kasvatan treppidest ja mägedest tööle ja koju rühkides säärelihast. Täna kõndisin padukaga koju ja arvasin, et olen nüüd kangelane küll, kuni jõudsin kodulähedase staadionini. Vaesed lapsed. See on ikka tõeline spordiarmastus...

Töö komiteedes

Umbes 50pealise praktikantidekamba paremaks esindamiseks valisime oktoobri esimese nädala lõpus "praktikakomitee", kuhu kuulub president, asepresident ja kaks audiitorit. Lisaks on veel "sotsiaaleluesindus" (kes paneb kokku toda sotsiaalelukalendrit), 1-2 infovahendajat igas direktoraadis (meil üks soomlanna ja mina) ja hulk allkomiteesid, mis igaüks ühe valdkonna eest vastutab.

Mina kuulun näiteks reisikomiteesse, mille korraldada on nädalavahetuste väljasõidud ja veidi pikem (ja loodetavasti soojem) lõpureis. Kõrvalolev pilt on pühapäevasest reisist Saksamaale Trieri (nimelt roomaaegne värav Porta Nigra).

Veel on keeleõppekomitee, mis viib kokku need, kes on valmis oma emakeelt õpetama ja need, kes soovivad mingit keelt õppida. Ich lerne Deutsch! Prantsuse keelt tahaks ka rääkida, aga meil on ainult üks prantsuse keelt emakeelena kõneleja, kelle pea kogu tööväline vaba aeg läheb algajate tundide peale :P

Lisaks tegutseb heategevuskomitee, pidude komitee (kes korraldab pidusid, millega reisi- ja heategevuskomiteele raha koguda), kommunikatsioonikomitee (kes pole veel otsustanud, mida nad täpselt teevad :P), spordikomitee... Vist veel paar tükki, millest ma eriti midagi ei tea.

Ja siis on hulk inimesi, kellega oleme naljatamisi arutanud, et peaksime tegema oma eriti eksklusiivse magistritöö kirjutamise komitee, kellel on regulaarsed (soovitavalt iganädalased) "koosolekud" raamatukogus.

Aga õige pea on oodata enneolematut postitust külaliskorrespondendilt! Ja siis saab pilte ka ;)

Pärast tööd...

...ootab praktikante tähtsaim osa praktikast - seltsielu. Esimesel-teisel nädalal, kui meile "sotsiaalelukalendrit" ja muud töövälist tegevust tutvustati, tekkis hirm, kas kõige selle kõrval tööks ja magamiseks üldse aega jääbki :)

Näiteks nimetatud kalender on tabel üritustest, mis mingil päeval linnas (ja kaugemal) toimub ja kuhu minna võiks, sh muuseumid, pubid, kontserdid, väljasõidud... Selle kuu kalendri kalendri, kus iga päeva peal oma 3 üritust, koostas meile meie "tuutor", eelmise sessiooni praktikant, kes meil siin sisse elada aitab. Idee on väga hea: saab mõtteid, mis ja millal kuskil toimub, et siis väljapakutu plaani võtta või oma parem plaan teha :) Näiteks sel nädalal käisin tänu kalendri infole kahes kunstimuuseumis, mis olid mõlemad väga toredad! Moodsa kunsti muuseumis on kolmapäeva õhtuti tasuta sissepääs ja sealses brasserie's saab veel tasuta süüa ka. Mida veel vaesed praktikandid ühelt muuseumilt ootavad.

Vahemärkusena jälle veidi statistikat: Luksemburgi vaesuslävi on suts üle 1500 euro, praktikantide stipp on 1066 :P

Seega on tasuta üritused põhjendatult popid :) Igal pühapäeval on endises kloostris, praeguses kultuurikeskuses tasuta džässihommikud. Eelmisel pühapäeval astus üles prantsuse trio Triphase noore trummari Anne Paceoga eesotsas. Superluks, kuulake juutjuubist! Homme hommikul läheme jälle. Lisaks on alla 25aastastel on võimalik linnalt saada ka väike "piletiraamat", milles olevaid tšekke saab vahetada teatri-, muuseumi- ja kinopiletite jms vastu. Kõigile etendustele arusaadavalt ei pääse, aga tore on ikka :) Mõne etenduse võtan igatahes plaani.

Taaskasutuskunst MUDAMis (nimetet moodsa kunsti muuseumis)

Järgmistes osades: töö komiteedes, pubi- ja klubiõhtud ning sport :P

Aga töö?

Jaa, lõpuks olen saanud ka tööle asuda. Esialgu on tore ja põnev. Eks ikka ole ju meeldiv vaadata, kuidas masin su eest suure osa tööst ära teeb. Aga eks ma tean hästi, et varsti läheb elevus üle ja kakao- ja lõunapausid hakkavad järjest pikemaks venima... Aga sinna on veel ehk aega.

Siia tulles ostsin esimest korda elus linnaliini kuupileti. Siiamaani polnud ma tõesti kunagi regulaarselt kooli-tööle-poodi bussiga sõitma pidanud. Ja mulle ju ometi meeldib jalutada! Aga kui tööle on kõige otsemat, valget ja kuiva aega eeldavat teed pidi jala 35 minutit ja lähimasse poodi 6-7 peatuse jagu maad, siis murdun vahel ehk ka mina :) Ent esmaspäeval algas meile kõige sobivama bussiliini teel neli kuud kestev teeparandus, mis tähendab bussile ligi 15minutist ümbersõitu, seega käin ikka rohkem jala, kui piletit ostes kartsin.

Näiteks tööle olen seni ikka jalutanud ja täna hommikul tegin oma tuttuue fotokaga ka väikse testreportaaži. Kuna prioriteet oli ikkagi tööle jõuda, mitte iga hinna eest fotokat stabiliseerida, on mõned pildid udusemad, kui võiks, aga saate ehk ülevaate.

Lisan veidi interaktiivsust. Neile, kes Luxembourgis turistimas käinud või oskavad guugeldada. Mis puudub pildilt?