
Kaks hommikut järjest on meil maa valge olnud! Aga kui Eestis tuleb 1. advent minu jaoks isegi korralikumast lumikattest hoolimata tavaliselt õnneks üsna ootamatult, siis siin on silm juba pikemat aega päkapikumütsidega harjunud. Esimesel jõuluturul käisin nädala eest: Metzis avati see juba lausa 20. novembril ning kuulu järgi polnud see sugugi mitte varaseim siitkandi jõuluturg... Karta on, et kuu aja pärast on vaeste turuliste jõulumeeleolu juba küllalt ammendunud...
Pean ütlema, et lootsin Metzi jõuluturust vist midagi erakordsemat (loe: suuremat ja mitmekesisemat) ja autentsemat (st vähem chorroseputkasid). Näiteks ootasin huviga brošüüris lubatud "gigantset" liuvälja, aga see oli umbes pool Harju tänava omast Tallinnas :) Aga üht-teist oli ikka vaadata ja maitsta ka. Seekordse Metzis käigu pilte (suurem osa neist küll Centre Pompidoust) näeb kõrvaloleva lingi kaudu. Siin näide sellest, kui ehe see turg seal oli. Okei, kuused kasvasid paar nädalat varem tõenäoliselt veel metsas, aga lumi on küll pudelist.

Eile avati ka Luxemburgi jõuluturg, mis tõttöelda veel väiksem ja ühekülgsem tundub. Ootasin vist jälle midagi Rotermanni turu laadset, aga kümme korda suuremat... Samas on linn tänu jõulutuledele ja putkadele kuidagi elavam ja rõõmsam, nii et minu poolest võib jõulumeeleoluga jätkata :) Ka kiidan selle aasta jõuluturu algatust kasutada hõõgveini, hapukapsa jms müümisel päris nõusid: jooki-sööki ostes maksad lihtsalt lisaks 1-2 eurot pandiraha. Ja päris kruusist maitseb hõõgvein ikka paremini...
Tõenäoliselt peamine põhjus, mis siin jõul suurema hooga peale hakkab, on see, et lastele jagab Püha Nikolaus siin kingitusi pea kolm nädalat varem, nigulapäeval (5./6. detsember). Aga mina olen vist küll eriti hea laps olnud, sest minu esimene jõulupidu, nimelt direktoraadi oma, on juba 2. detsembril.
No comments:
Post a Comment