Pärast tööd...

...ootab praktikante tähtsaim osa praktikast - seltsielu. Esimesel-teisel nädalal, kui meile "sotsiaalelukalendrit" ja muud töövälist tegevust tutvustati, tekkis hirm, kas kõige selle kõrval tööks ja magamiseks üldse aega jääbki :)

Näiteks nimetatud kalender on tabel üritustest, mis mingil päeval linnas (ja kaugemal) toimub ja kuhu minna võiks, sh muuseumid, pubid, kontserdid, väljasõidud... Selle kuu kalendri kalendri, kus iga päeva peal oma 3 üritust, koostas meile meie "tuutor", eelmise sessiooni praktikant, kes meil siin sisse elada aitab. Idee on väga hea: saab mõtteid, mis ja millal kuskil toimub, et siis väljapakutu plaani võtta või oma parem plaan teha :) Näiteks sel nädalal käisin tänu kalendri infole kahes kunstimuuseumis, mis olid mõlemad väga toredad! Moodsa kunsti muuseumis on kolmapäeva õhtuti tasuta sissepääs ja sealses brasserie's saab veel tasuta süüa ka. Mida veel vaesed praktikandid ühelt muuseumilt ootavad.

Vahemärkusena jälle veidi statistikat: Luksemburgi vaesuslävi on suts üle 1500 euro, praktikantide stipp on 1066 :P

Seega on tasuta üritused põhjendatult popid :) Igal pühapäeval on endises kloostris, praeguses kultuurikeskuses tasuta džässihommikud. Eelmisel pühapäeval astus üles prantsuse trio Triphase noore trummari Anne Paceoga eesotsas. Superluks, kuulake juutjuubist! Homme hommikul läheme jälle. Lisaks on alla 25aastastel on võimalik linnalt saada ka väike "piletiraamat", milles olevaid tšekke saab vahetada teatri-, muuseumi- ja kinopiletite jms vastu. Kõigile etendustele arusaadavalt ei pääse, aga tore on ikka :) Mõne etenduse võtan igatahes plaani.

Taaskasutuskunst MUDAMis (nimetet moodsa kunsti muuseumis)

Järgmistes osades: töö komiteedes, pubi- ja klubiõhtud ning sport :P

Aga töö?

Jaa, lõpuks olen saanud ka tööle asuda. Esialgu on tore ja põnev. Eks ikka ole ju meeldiv vaadata, kuidas masin su eest suure osa tööst ära teeb. Aga eks ma tean hästi, et varsti läheb elevus üle ja kakao- ja lõunapausid hakkavad järjest pikemaks venima... Aga sinna on veel ehk aega.

Siia tulles ostsin esimest korda elus linnaliini kuupileti. Siiamaani polnud ma tõesti kunagi regulaarselt kooli-tööle-poodi bussiga sõitma pidanud. Ja mulle ju ometi meeldib jalutada! Aga kui tööle on kõige otsemat, valget ja kuiva aega eeldavat teed pidi jala 35 minutit ja lähimasse poodi 6-7 peatuse jagu maad, siis murdun vahel ehk ka mina :) Ent esmaspäeval algas meile kõige sobivama bussiliini teel neli kuud kestev teeparandus, mis tähendab bussile ligi 15minutist ümbersõitu, seega käin ikka rohkem jala, kui piletit ostes kartsin.

Näiteks tööle olen seni ikka jalutanud ja täna hommikul tegin oma tuttuue fotokaga ka väikse testreportaaži. Kuna prioriteet oli ikkagi tööle jõuda, mitte iga hinna eest fotokat stabiliseerida, on mõned pildid udusemad, kui võiks, aga saate ehk ülevaate.

Lisan veidi interaktiivsust. Neile, kes Luxembourgis turistimas käinud või oskavad guugeldada. Mis puudub pildilt?

Esimene nädalavahetus

Sel nädalavahetusel oli meil võimalus Luxembourgi vanalinnaga lähemalt tutvuda ja pean ütlema, et saan vist Kirchbergi kandi inetuse linnale andeks anda küll. Sest ülejäänud osa linnast on valdavat ikka väga-väga ilus! Hästi, ilm oli muidugi ka suurepärane: väga päikseline ja täitsa suvine, aga armsad kitsad tänavad ja respektiga korras hoitud-renoveeritud vanad majad kesklinnas on ehk ka vihmaga peaagu sama ilusad.

Siit pildilt (tänase postituse pildid on portugallaselt Luisilt) paistab vanim osa linna kindlustussüsteemist, selle nõlval linna valduses olevad aiad (kus saab ringi jalutada ja õunaaias näiteks paar õuna põske pista), linna kolmest kandist ümbritseva oru tekkes süüdi olev "jõgi" (mille laius on mõnes kohas umbes kolmveerand meetrit :P) ja vana klooster, praegune kultuurikeskus. Kodu paistaks ka, kuskil seal silmapiiril, kui seda metsa ees ei oleks :) Metsa sees, muide, on tore terviserada, loodan sinna veel enne, kui külmaks läheb, mõned korrad jõuda.

Täna sõitsime põhja, päris Saksa piiri äärde Viandeni, kus toimus kohalik suursündmus, pähklilaat. Laadalt sai osta peaaegu eranditult kreeka pähklit sisaldavat kraami: küpsetisi, vorste, likööri, veini, isegi seepi. Ja nautida vahelduseks ka saksa ja letseburgi keelt, vorsti-kapsast ja üle linnakese kajavaid saksa šlaagreid. Olgu, see viimane oleks võinud tegelikult ka vabalt ära jääda :P

Viandeni linnakese kohal kõrgub selline muinasjutuloss. Sinna me sel korral sisse ei läinudki, aga kuna seal kandis on veel mõndagi vaadata, võime sinna veel sattuda.

Sel nädalal on lootust lõpuks ka töö ja koolitustega alustada, kui tänased viimased "infokoosolekud" möödas.

Eurolinnad

Kuigi ametlikult algab sügistalvine praktika 1. oktoobril, oli see sel aastal reede ja nii oli praktika esimene päev alles esmaspäeval. Aga pühapäeval oli väga ilus ilm ja nii jõudsime oma linnatuuriga ka eurolinnakusse Kirchbergi, aga ainult uudistama. Kuna oli pühapäev, oli kogu rajoon veidi sürreaalne. Navitrolla postkaartide moodi sinise taeva all kõrgusid erineval ajal ehitatud "moodsa arhitektuuri" näited, mis ansamblina sugugi harmoneeruda ei taha. Ja peale meie mitte ühtki inimest. Kunagi saab vast mõne pildi ka, senikaua guugeldage või midagi :) Ja komisjoni majal ei tundunud esialgu peaustki olevat...

Tegelikult pääsesime esmaspäeval ikka majja sisse ka. Ja veetsime seal esialgu ca 6-7 tundi, võttes vastu suuremates kogustes administratiivset infot ja ajades korda tööd mitte puudutavat, kuid muidu hädavajalikku paberimajandust. Seest on see maja umbes samasugune labürint, kui väljast, aga õnneks kogu maja peale ju asja pole ka.

Uuesti pääseme sinna majja aga alles reedel. Praegu oleme paar päeva kogu seltskonnaga Brüsselis praktika alguskonverentsil. Veidi uut infot, palju ülekordamist ja väga palju rahvast. Nimelt oleme koos praktikantidega Brüsselist ja esindustest, kokku üle 600 inimese. Kogu seda massi vaadates on kõik Luxi praktikandid järjest rõõmsamad Luxis olemise üle. Nii on näiteks lootust kõik nimed selgeks saada, erinevalt Brüsseli seltskonnast :)

Triviahuvilistele ka arvudest. Esimene komisjoni praktika toimus 1960. aasta sügistalvel ja programmis osales... kolm inimest. Meie oleme 100., juubelisessioon, ja oktoobri lõpus tähistataksegi komisjoni praktika 50. aastat konverentsiga, kus muuhulgas esineb ka keegi 2. lennust. Ka praeguse komisjoni 27 liikme hulgas on kaks kunagist praktikanti, aga me pole omavahel veel portfelle jagama hakanud :)

Kohal!

Peaasjalikult liigsest agarusest tingitult ei sõitnud ma mitte Tartust Tallinna (ja veel ühe ümberistumise) kaudu otse Luxembourgi, vaid sain peale Tartu ja Riia lennujaama tutvuda ka Belgia kohaliku transpordi võludega. Ümberistumised läksid õnneks siiski valutult ja kella 17 paiku, nagu kokku lepitud, astusin oma uue kodu uksest sisse:

Mina elan nunnus ärklitoas, mille aken selle pildi peal kahjuks ei paista. Peale minu elab majas veel majaproua, kes küll suurema osa ajast Saksamaal on, ja veel kolm EL institutsioonide praktikanti, sealhulgas Liisi, teine Eesti praktikant. Ilm täna küll nii ilus polnud, aga viinamari on küll just nii punane, nagu paistab. Ja kaks korda kuus käib meil koristaja, haa. Aadressi ma seekord blogis kogu maailmale ei jaga, see on ju ikkagi majaproua päris kodu, mitte mingi ühikas :) Kes mulle kirjutada-joonistada tahab (jaa!), saab aadressi meilitsi ka.

Õnneks või kahjuks kodu lähedale ühtki poodi ei jää. Kõige lähem pood on bussiga umbes 6-7 peatuse kaugusel, aga see oli täna juba kinni. Siis võtsimegi ette tõsisema bussireisi ja käisime Auchanis. Mul oli täitsa kodune tunne ja sain oma odava kamambääri ka :D Tagasi tulles (ikka ilma kaardi ja täpsema ettekujutuseta, kus miski asub) istusin õiges kohas ümber küll õigele bussile, aga valel pool teed, ja sain korraliku linnaekskursiooni. Aga aega mul ju esialgu oli.

Homme teeme mõneteist praktikandiga väikse tutvumislõuna ja ehk jääb aega ka päevavalges veidi linnas ringi vaadata. Ja ma ikka olen plaani võtnud omale fotokas osta. Loodan, et enne praktika lõppu :)

Jälle lendu

Suurt osa kraamist, mille Prantsusmaale minnes kapisügavustesse ära toppisin, pole vahepeal vaja läinudki, aga jälle olen sealmaal, et eluks enam-vähem vajalik on topitud kokku ca 80 liitriks, loodetavasti vähem kui 30 kiloks, ja homme varahommikul asun lõunasse lendama. Seekord Luksemburgi suurhertsogiriigi pealinna Luxembourgi. Viieks kuuks, Euroopa komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraati, tõlkepraktikale.

Seekordne minek on mõneti raskem ja teisalt kergem kui Prantsusmaale. Raskem eelkõige seetõttu, et lähen üksi. Tõnn jääb Tartusse, tööle ja kodu hoidma, ja no keegi peab ju mõistlikum ja püsivam ka olema :) Kergem aga selle arvelt, et erinevalt jaanuarikuisest minekust tean praegu küllalt hästi, mis mind ees ootab. Tean, mida ma näiteks esimesel nädalal tegema hakkan. Kodu on olemas. Ja mitu tuttavat, kellel sama kogemus juba seljataga. Ja mis kõige tähtsam -tean, et võõral maal hakkama saamine iseenesest sugugi midagi ületamatut ei ole.

Igatahes praegu on veel põnev. Natuke nukker ka, aga homme pole enam aega nukrutseda. Kuulmiseni!