Jälle lendu

Suurt osa kraamist, mille Prantsusmaale minnes kapisügavustesse ära toppisin, pole vahepeal vaja läinudki, aga jälle olen sealmaal, et eluks enam-vähem vajalik on topitud kokku ca 80 liitriks, loodetavasti vähem kui 30 kiloks, ja homme varahommikul asun lõunasse lendama. Seekord Luksemburgi suurhertsogiriigi pealinna Luxembourgi. Viieks kuuks, Euroopa komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraati, tõlkepraktikale.

Seekordne minek on mõneti raskem ja teisalt kergem kui Prantsusmaale. Raskem eelkõige seetõttu, et lähen üksi. Tõnn jääb Tartusse, tööle ja kodu hoidma, ja no keegi peab ju mõistlikum ja püsivam ka olema :) Kergem aga selle arvelt, et erinevalt jaanuarikuisest minekust tean praegu küllalt hästi, mis mind ees ootab. Tean, mida ma näiteks esimesel nädalal tegema hakkan. Kodu on olemas. Ja mitu tuttavat, kellel sama kogemus juba seljataga. Ja mis kõige tähtsam -tean, et võõral maal hakkama saamine iseenesest sugugi midagi ületamatut ei ole.

Igatahes praegu on veel põnev. Natuke nukker ka, aga homme pole enam aega nukrutseda. Kuulmiseni!